tips moris saudavel

Oinsa Moris Saudavel
Saude hanesan grasa bo’ot ida husi Nai Maromak maibe dala barak ita haluha atu valoriza grasa ida-ne’e. Lolos,  hetan saude ne’ebé di’ak  ne’e la susar, simples no fasil atu hetan.  Atu hetan isin di’ak, la presiza lakon osan Barak. Buat ne’ebé ita presiza halo maka maneja didiak ita nia dieta loron-loron nian no  halo ezersisiu loron-loron.
Tuir mai, doutor kiik sei fo tips balun ba belun sira kona-ba oinsa hetan isin di’ak no moris saudavel :
  1. Maneja ita nia dieta loron-loron nian.
     
    Se ita hakarak atu hetan isin di’ak, ita presiza maneja didiak ita nia dieta loron-loron nian, hanesan matabixu, han meiu dia no han kalan. Doutor kiik hakarak sujere ba belun sira atu han Barak  modo tahan (modo mutin, modo metan, repollu, brokoli, bayam, alfase, nsst.) no ai-fuan (Hudi, ai-dila, masan(apel), uvas,nsst).
     
    No di’ak liu hamenus han ai-han sira ne’ebé kontein mina Barak, por ezemplu, Burger no hahan sira ne’ebé sona maran hanesan hudi sona, nsst. No hamenus mós han hahan ne’ebé kontein elementu kímiku barak ne’ebé sei la fo benefisiu ba ita nia saude no aat liu tan maka estraga ita nia saude.
     
  2. Halo ezersisiu(olahraga)
     
    Halo ezersisiu la signifika ita tenke halai sae ba Kristu Rei leten loron-loron, ou se lae halai husi Bekora ba to’o Tasi tolu. Halo ezersisiu ne’e mais ou menus ita lao halimar iha uma oin, se belun ruma hela besik kampo  karik bele halai haleu kampo mais ou menus minutu 5 hanesan ne’e.
     
    Ba belun sira ne’ebé loron-loron ba mai uza kareta no motor krik, diak liu semana ida nia laran ne’e koko tok lao ho ain dala 1/2 hanesan ne’e.
     
    Doutor kiik hakarak hatete de’it ba belun sira katak, orariu halo ezersisiu ka olahraga ne’ebé di’ak ne’e iha dader bainhira ita hader mai. Keta haluha mós halo ezersisiu iha tuku 17-19, tanba iha oras ne’e ita nia iha oras ne’e akontese formasaun ba unar(sumsum tulang) tan ne’e sei halo ita nia ruin sai forte  liu tan.
     
    Atu hatene konaba orariu servisu isin lolon nian bele klik iha link ida ne’e : http://doutorkiik.blogspot.com/2017/03/orariu-atividade-orgaun-isin-lolon-nian.html
     
     
  3. Halo metidasaun.
    “Meditasaun” ! Dala barak, belun sira bainhira rona liafuan  ida ne’e belun sira hanoin liu ba meditasaun atu loke  indra ke-6 ou meditasaun atu hare’e mate klamar, nsst. Maibé meditasaun ne’ebé doutor kiik hakerek ne’e halai liu ba meditasaun atu halo ita nia kakutak sai RILEX. Ba belun sira ne’ebé halao nia aktividade loron tomak ne’e importante tebes-tebes atu halo meditasaun, tanba liu husi meditasaun ita nia kakutak sei sai kmaan.
     
    Maibé meditasaun mos laos buat arbiru, karik belun sira ne’ebé seidauk hatene oinsa halo meditasaun kalma de’it, tanba doutor kiik sei post tan iha edisaun tuir mai.
     
     
  4. Hemu be’e
    Be’e hanesan nesesidade báziku ita ema nian. Antes atu kontinua doutor kiik hakarak husu ba belun sira, se mak nunka hemu be’e durante nia moris ? Klaru ke, ema hotu-hotu sempre hemu be’e. Maibé dala barak belun sira balun hemu be’e ho kuantidade ne’ebé oituan no balun fali hemu be’e barak liu kedas alias “over dosis”.
     
    Doutor kiik hakarak sujere ba belun sira atu hemu be’e mais ou menus Kopu  8 loron ida. Maibé ba belun ne’ebé halo aktividade físiku makaas ne’e presiza hemu liu kopu 8.

Comments

Popular posts from this blog

Moras VIH/SIDA

orariu atividade orgaun isin lolon nian